MindOverflowException blog

Robert C. Martin paremeni tundud kui Uncle Bob IT maailmas või arendaja 50 aasta kogemusega.  Robert C. Martin on ka juht IT vaid inimesed teavad teda rohkem nagu hea treener ja suhtleja, sest oma karjääris ta rohkem kirjutas kuulsad raamatud nagu "Clean Code", "Clean Architecture" ja tesised. Ka ta on väga kuulsam osaleb erinevates IT konverentsil. Robert C. Martin on juht niisuguses firmas nagu Uncle Bob Consulting LLC ja varem ka oli presedendiks Object Mentor Inc. [1] Minu arvates Robert C. Martin on hea IT juhi näide, kes rohkem on keskendunud õppimise ja suhtlemise peal. Ta on niisugune juth, kes õppetab it-inimesed oma kogemuse põhjal. Siin tahan tuua ka  Robert C. Martin esitlus , kus mis tõestab et ta on hea suhtleja. Ta räägib nii, et hoiab kuulajate tähelepanu. Robert C. Martin Jeff Lawson teine kuulsam IT juht. Jeff Lawson on Twillio tegevdirektor. [4]Ta on hea suhtleja ja hea juht. Ta teab kuidas Twillio võib arendada tulevikus ja näitab oma töötajale s

Proffi kes ta on? Mis eristab "proffi" sama eriala "käsitöölisest? Mõned mõtlevad, et proffi on inimene kellel on mingi töökogemus, ülikooli tunnistus või mingi sertifikaat. Loomulikult, see annab mingid teadmised, aga see ei anna professionaalsus kohe kätte. Oma artiklis natukene hiljem selgetan, miks see on nii. On olemas mõte, et professional on inimene, kes veetis 10000 tundi midagi tehes. Olen nõus ainult sellega, et kui inimene veetis 10000 tundi programmerimises, siis ta ikka saab mingi kogemus, aga kuidas me võime hinnata selle aega? Kas ta kirjutas 10000 minigi "hello world" või lihtsad CRUD operatsionid admebaasis, kas võib öelda, et ta on proffi? Jah, küll, aga mingi väga kitsas mõttes. Minu arvates, see võib arvestada kogemuse eest ainult siis kui need 10000 tunni oli viidud mittekülgse tööl. Aga minu arvates, see ei öelda, et inimene on proffi mingi inseneeri erialal. Kokkuvõtteks, tahan öelda, et aastate või tunnite arv ei anna mingi professionaal

 Free Software Foundation eristab erineva tase copyleft-iga litsensid nagu[1]: AGPL (väga tugev copyleft tase) GNU GPL ( tugev copyleft tase) GNU LGPL (nõrk copylegt tase) Vaatame iga copeleftiga litsensid ning kuidas tase mõjutab litsensi valikut. GPL (General Public License) põhimõteliselt kõige range litsens, mis ei luba kasutada tarkvara, mis on selle litsensi all kommerts projektides ning kohustab oma kodi avaldada igale, kes tahav muudatusi teha. Ka kui keegi kasutab mingi osa GPL litsenseeritud tarkvara siis peab ka kasutama sama litsents. GPL litsens ei sa teisega litsensiga koos kasutada. Üks hea näide selle litsensi kasutamine on .Linux kernel. AGPL (Affero General Public License) oli tehtud spetsiaalselt tarkvarale mis kävitatakse serveris. Arendaja peab panna sama litsents kui arendab serveri tarkvara edasi. Antud litsent kohustab serveri tarkvara edasiarendamised avaldama iga teenuse kasutajale. Näiteks  Mastodon  kasutab AGPL litsensi, mis tähendab seda, et kui mingi serv

 "The Case for Copyright Reform" toob huvitavad lahendused, mis on toodud all pool [1]: Moral Rights Unchanged Free Non-Commercial Sharing 20 Years Of Commercial Monopoly Registration After 5 Years Free Sampling A Ban on DRM Minu arvates, need palju nendest lahendusest kõla mõistlik ja loogiline ning mina olen nendega nõus. Siin artiklis tahan arutleda mõned neendest, millega mina 100% nõus ja selgetada miks. "Moral Rights Unchanged" ehk "moraalsed õigused muutmata", minu arvates see on loogiline ning inimkond peab algautori teada ning mitte unustada tema nimi, see on nagu inimkonna pärand ning keegi ei autorit ära unustama. "Free Non-Commercial Sharing" ehk "tasuta mitteäriline jagamine" - siin on tegelikult 2 küljed, ühel pool inimesed kes tahavad torrenti kasutusel jagada mingi sisu ning teine pool kes looja mis tahab rohkem raha oma intelektuualse toode eest teenida. Loomulikult peer-to-peer jafamine töötas päris palju aega ning kee

Virgia Shea võrgusuhtlemise reeglid on päris head asjad ja jälgimine need või olla väga kasuk. Minu arvates ükse reegel, mille sõnastus on "jaga oma teadmisi" ja mis Tim Berners-Lee pani nagu interneti üks põhiidee on väga kasulik tänapäevas. Tahan jagada oma positiivne koogemus selle reegli järgimise kohta.  Arendajate kogukonnas on olemas hea praktika internetis oma teadmised jagada. On olemas palju head foorumid ja blogid mis tasub jälgida. Aga üks kuulsam küsimus/vastus platform mingi koodi probleemi lahendamise kohta on  stackoverflow.com . Siin arendajad on valmis teise teisele abi anda ja konsulteerida mingi küsimuse kohta mis ise oli varem uurind või millega iga päev töötavad. Ise olen selle platformi aktiivne kasutaja juba 5 aastat ning mõnikord vastan küsimusele, kui tean, et saan mingi inimesel abi anda. Tegelukult minu arvates  stackoverflow.com  on nii popularne ja efektiivne, et nendel on tekkinud hea bonuse/punktide süsteem, mis annab inimese igasugused banges