MindOverflowException blog

2012. aastal oli algatatud  Eesti infoühiskonna arengukava 2020  [1]. Täna on võimalik vaadata tagasi ning analüüsida kuidas arengukavade visioonid olid realiseeritud. Eesti infoühiskonna arengukava 2020  oli toodud järgmine visioon: Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele. Need on personaalsed ja ennetavad, tuginevad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele. [2] Vaatame tagasi natukene tagasi 2011 aastasse...  2011 aasta Eesti elanike rahuolu uuringu admete põhjal 72% Eesti elanikest oli arstiabi kvaliteetiga rahul. 51% elanikest oli arstiabi kättesaadavusega ning 61% elanikest tervishoiu korraldusega olid rahul. [3]  Selle aega jooksul oli palju IT lahendusi tehtud, mis oli sunnatud tervishoiuga. Näiteks, oli tehtud patsiendiportaal  www.digilugu.ee . Palju erinevad terviseasutused pakkuvad võimalust registreerida vastuvõttu aega läbi e-süsteemi, näiteks, Ida-Tallinna Keskhaigla pakkub oma  https://www.itk.ee/en/pa

Tänapäevasel viibida tunnid sotsialvõrgusikus Facebook ja postida seal fotod, videot sündmused, oma asukoht on elunorm. Samamoodi on teised levitunud sotsialvõrgustikud samamoodi ei hoolitse palju inimese privatsuse kohta. Loomulikult kui inimene kes postib mingid admed teatlikult, et kõik saavad seda vaadate, see on teine asi, aga kui inimene ei taha et tema admed kasutatakse reklaami keskendumise jaoks, siis see võiks olema privaatsuse rikkumine. 2010 aastal millal Facebook asutaja Mark Zuckerberg rääkis välja, et "privaatsuse ajajärk on lõppenud" [1][2] see paneb ming mõtlema, et see on ametlik positsion kõige suurema sotsialvõrgustiku pakkuja. Seoses sellega pakkus mind huvi, kas peame ikka kasutada sotsialvõrgustikud, mis kasutavad meie andmed või on olemas mingid alternatiivid. Tegelikult alternatiivid on palju, aga head lahendused nõuavad ka head it teadmised. Üks hea lahendus, mis tegelikult pakub võimalus panna püsti oma sotsialvõrgustiku server on Mastodon [3]. See

Arvatakse, et esimene web blog  info.cern.ch oli tehtud Tim Berners-Lee -ga 1992 aastas. [1] [2]. Antud web blog algatas võimalus jagada oma teadmised ja avaldada oma arvamuse. Arvan, et see sündmus oli päris oluline veebi arenduses, kuna võimaldas jagada info vabalt. Ininesel on päris suur nõude suhtluses ning blog kasutati ja kasutatakse nagu üks viis selle nõuded rahuldama. Kõik imimesed on erinevad ja nende nõudlused eneseväljenduses on erinev. Nagu turul  nõudlus loob pakkumine, nii ka arenduses tekkivad erinevad lahendused kuidas on võimalik nõudlus rahuldada. Tänapäeval on palju võimalusi oma blogi alustada, kas kasutades html, css, javascript või valmis platformid nagu  wordpress ,  wix ,  blogger ,  tumblr  jne. Niisugune lahenduse mitmekesisus seotud ka sellega, et inimesed on erinevad ja tahavad teise teist olema teistsugune. Kaasargne bloggimine tuli järgmisele tasemele ning tekkis uus blogi sund - vlog ehk video blog. Loomulikult, esimesed video bloggimine sundis enne int

  DNS (Domain Name System) oli tehtud 1983 , millal Paul Mockapetris võttis vastu ülesanne lihtsustada network kasutamine. Enne DNS oli vaja teada serverite IP, et mingi serverile külastada. [1] 1986 aastal DNS sai standartiks kui pärast kui IETF (Internet Engineering Task Force) oli asutatud. Kas dokumenti kirjeldati selle kohta  RFC 1034 ja RFC 1035 . [1] DNS tööprintsip on põhimõteliselt sama nagu telefoni raamat. Põhimõtteliselt DNS haldab võti-väärtus tabelit, kus võti on hostinimi (google.com) ja tema IP address (172.217.20.46). Kuna browser suhtleb IP addressi abil, siis ta iga kord küsib DNS serverist mis selle hostinimile vastab IP väärtus. [2][3] Tänapäevasel iga veebi kasutaja ei kujuta ette elu ilma DNS. Kui inimene paneb link internet browser siis internet browser küsib mingi DNS server mis IP address vastab antud URL-ile. Loomulikult mitte iga neti kasutaja teab, et selline asi üldse on oleamas. Tänapäeval me paneme URL browserisse ning üldse ei muretse kuidas see asi

Vaevalt tänapäevane netikasutaja oli kokkuputtanud NCP protokolliga vaid ikka teab TCP/IP protokoll. Sellest kuidas mis on NCP ja kuidas ta oli asendatud TCP/IP protokolliga. Üks esimesi väljatöötatud protokoll ARPANETi jaoks oli protokoll 1822 . 1822 kiiresti oli asendatud võrgu juhtimisprotokolliga NCP . NTP (Network Control Protocol) oli arendatid 1970 aastal, et ühendada arvutid koos IMP (Interface Message Processor)-ga erinevate alade vahel BBN põhivõrgu kaudu. Detsembris 1970 originaalne 4-sõlmeline võrgus oli juba 10 sõlmed ja 19 hostarvutid. 4 kuujooksul see võrk oli surendatud, kus oli juba 15 sõlmu ja 23 hostarvutid. [2] NCP lubas tekkida ühendus ainult hostide vahel (host-to-host) samasvõrgus. Ka NCP töö- ja konfiguratsioonipõhimõte oli raske ning ühendus hostide vahel ei olnud nii suur. 1972 aastal oli demenstreritud, et ühendus hostide vahel ei ole effektiivne ning oli pakutud uus põhimõtted kus andmete vahetus võiks tekkida erinevate hostide vahel. NCP ei toetanu

1973 oli asustatud VoIP (Voice over Internet Protocol) mis oli tehtud ARPANET. Ikkagi võttis 20 aastat, et esimene VoIP programm oli realiseritud. Esimene VoIP Vocaltec programm ilmunud 1995 [1]. 1998 VoIP liikumine internetis suurendatud 1% võrra USAs[1].  Arvan, et  Vocaltec arendus oli suur sündmus internet maailma jaoks, kuna see suurendas võimaluse suhelda seda kasutades.  Vocaltec arendus võib arvama nagu esimene samm digitaal ühiskonna moodustamiseks, kus tänapäeval meil ei ole piiri suhtluses, me oleme kättesaadav.      ICQ logo Teine samm interneti vabasuhtluse jaoks oli tehtud 1998 aastal millal esimene messanger ICQ [1] .  Kindlasti kaks need huvitavat IT lahendus näidatud sunna kuhu internet peab arendama tulevikus, nende arenduse tulemuseks meil on erinevate VoIP ja messager programmide liigiriikus. [1]  VoIP History  vaadetud 02.02.2019 [2]  ICQ  vaadetud 02.02.2019

  Elektroonika võtmekomponent transistor  oli edukalt demonstreeritud 27. detsembril 1947 aastal Bell Laboratory's poolt. Kindlasty William Shockley , John Bardeen ja Walter Brattain tegid suur läbimuure inimkonna jaoks, mis tekkis suur mõju elektoroonikas. [1] William Shockley, John Bardeen ja Walter Brattain Moore seaduse jäärgi iga aasta alates  1965 aastast transistorite arv kilpide jaoks peab suurendada 2 korda iga aasta[2]. Selle tõttu iga aasta transitorid muutunud paremaks ja nende suurus vähenes. Tänapäeval väiksem transistor on 5nm , teadurite analüüsi põhjal me saame veel väiksem teha, aga me ei saa seda teha väiksem kui põhikomponentide atomid kuna me ei saa loodust muuta [3].  Arvan, et transistor on töökindel ja elektoonikakomponent, mis töötab inimkonna jaoks ümbes 200 aastat. Tänapäevaseks me olime lähedal leiutada veel väiksemad transistorid, prognooside põhjal 3nm ja 2nm võib ilmuma 2022 või 2023 aastal. Ikkagi inimkond peab leida mingi uus elektroonika kompon