Copyleft: kuidas mõjutab vabade litsentside litsentsivalikut?

-

 Free Software Foundation eristab erineva tase copyleft-iga litsensid nagu[1]:

  • AGPL (väga tugev copyleft tase)
  • GNU GPL (tugev copyleft tase)
  • GNU LGPL (nõrk copylegt tase)
Vaatame iga copeleftiga litsensid ning kuidas tase mõjutab litsensi valikut.

GPL (General Public License) põhimõteliselt kõige range litsens, mis ei luba kasutada tarkvara, mis on selle litsensi all kommerts projektides ning kohustab oma kodi avaldada igale, kes tahav muudatusi teha. Ka kui keegi kasutab mingi osa GPL litsenseeritud tarkvara siis peab ka kasutama sama litsents. GPL litsens ei sa teisega litsensiga koos kasutada. Üks hea näide selle litsensi kasutamine on .Linux kernel.

AGPL (Affero General Public License) oli tehtud spetsiaalselt tarkvarale mis kävitatakse serveris. Arendaja peab panna sama litsents kui arendab serveri tarkvara edasi. Antud litsent kohustab serveri tarkvara edasiarendamised avaldama iga teenuse kasutajale. Näiteks Mastodon kasutab AGPL litsensi, mis tähendab seda, et kui mingi server arendab tarkvara edasi, siis ta peab avaldama seda ka teisele.

LGPL (Lesser General Public License) on väga nõrga copyleftiga, tegelikult see lubab kasutada tasuta tarkvara ka kommerts  lahenduses. LGPL litsent on erinev GPL litsensiga, et ei ole vaja avaldada oma tarkvara laiendused vaid on vaja avaldada ainult original koodi tekki muudatused. See litsent väga hästi sobib erinvate tekkide jaoks, mis võiks potentsiaalselt kasutada ka kommerts lahenduses läbi linking method. Üks hea näide antun litsensi kasutamise on 7-zip[2].







Kasutatud allikad:


[2] 7-zip vaadetud 18.03.2021

[3] GNU: Copyleft vaadetud 18.03.2021

[4] Top 10 GPL License Questions Answered vaadetud 18.03.2021

[5] Github:mastodon vaadetud 18.03.2021











Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Facebook ja teised sotsialvõrgud söövad sinu privaatsus. Privaatne sotsialvõrgustik võib lahendada seda.

-
Image
Tänapäevasel viibida tunnid sotsialvõrgusikus Facebook ja postida seal fotod, videot sündmused, oma asukoht on elunorm. Samamoodi on teised levitunud sotsialvõrgustikud samamoodi ei hoolitse palju inimese privatsuse kohta. Loomulikult kui inimene kes postib mingid admed teatlikult, et kõik saavad seda vaadate, see on teine asi, aga kui inimene ei taha et tema admed kasutatakse reklaami keskendumise jaoks, siis see võiks olema privaatsuse rikkumine. 2010 aastal millal Facebook asutaja Mark Zuckerberg rääkis välja, et "privaatsuse ajajärk on lõppenud" [1][2] see paneb ming mõtlema, et see on ametlik positsion kõige suurema sotsialvõrgustiku pakkuja. Seoses sellega pakkus mind huvi, kas peame ikka kasutada sotsialvõrgustikud, mis kasutavad meie andmed või on olemas mingid alternatiivid. Tegelikult alternatiivid on palju, aga head lahendused nõuavad ka head it teadmised. Üks hea lahendus, mis tegelikult pakub võimalus panna püsti oma sotsialvõrgustiku server on Mastodon [3]. See
Read more

IT-turvarisk:Social engineering

-
Image
 Tänapäevasel social engineering on üks suurimatest IT turvariskidest, millega ei saa kaitsa kasutades antivirus või mingi teine tarkvara. Social engineering põhimõtteliset baseerub inimese faktoril, kuna inimene tormab pealt ringi ning sooritab tegevused, mis on vaja kurikaela jaoks. Tänapäevaselt social engineering on esikohal või 98% igapäevase küberrünnakust. Minu arvates, et vähendada social engeneeringu rünnakud on vaja rohke inimesed õppetada, kuidas eristada tavaline email või kõne potentsialse küberrünnaku kõnest, kuna rünnaku esimene barrikaad. Loomulikult iga ettevõte raiskab palju raha, et õppetada oma töötajad, kuidas selle rünnaku eest vastutama. Arvan, et iga inimene peab olema ettevaatlik ja kasutada iseõppimist, et rünnakud tuvastada. Siin toon ühe kasuliku veebilehe, mis ise kasutasin varem: https://phishingquiz.withgoogle.com/  Allpool tahan tuua vahendid kuidas social engeneering rünnaku eest vastutama, mis iga inimene võib kasutada: Mõtle enne nuppu vajutamist Uu
Read more

Kuidas eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"?

-
Image
Proffi kes ta on? Mis eristab "proffi" sama eriala "käsitöölisest? Mõned mõtlevad, et proffi on inimene kellel on mingi töökogemus, ülikooli tunnistus või mingi sertifikaat. Loomulikult, see annab mingid teadmised, aga see ei anna professionaalsus kohe kätte. Oma artiklis natukene hiljem selgetan, miks see on nii. On olemas mõte, et professional on inimene, kes veetis 10000 tundi midagi tehes. Olen nõus ainult sellega, et kui inimene veetis 10000 tundi programmerimises, siis ta ikka saab mingi kogemus, aga kuidas me võime hinnata selle aega? Kas ta kirjutas 10000 minigi "hello world" või lihtsad CRUD operatsionid admebaasis, kas võib öelda, et ta on proffi? Jah, küll, aga mingi väga kitsas mõttes. Minu arvates, see võib arvestada kogemuse eest ainult siis kui need 10000 tunni oli viidud mittekülgse tööl. Aga minu arvates, see ei öelda, et inimene on proffi mingi inseneeri erialal. Kokkuvõtteks, tahan öelda, et aastate või tunnite arv ei anna mingi professionaal
Read more